Jõhvi promenaadile kerkib uus mälestuspink. Isikuline kunstiobjekt seekord on pühendatud “põlevkivi kuningale” ja suurele spordifännile Väino Viilupule. Praegu asub see Tallinna seppade töö linnastaadioni kõrval, kus kuulsale põlevkivitööstuse korraldajale ja eestvedajale meeldis jalgpallimatše vaadata.
21. oktoobril avati vabatahtlike ja jalgpalliklubi Phoenix juhtide eestvedamisel Jõhvi valla aukodaniku Väino Viilupi auks stend ja mälestuspink. Sel puhul korraldati Jõhvi rahvajalgpallimuuseumis aktus, millest võtsid osa Väino Viilupi lesk ja lapsed ning vallavolikogu ja vallavalitsuse esindajad.
Fotod stendile lahkelt pakkus Reet Viilup. Need, fotod näitavad tema abikaasa spordihuvide ajalugu erinevatel eluperioodidel. Muuseum sai ka endise Eesti Põlevkivi juhi nimelise jalgpalli, ning Viilupi lapsed jagasid autogramme oma isa fotode juurde.
Jõhvi jalgpallistaadionil anti pärast vallavolikogu esimehe Vallo Reimaa lühikest sõnavõttu külalistele auväärne missioon: kinnitada mälestuspingile tahvel. Pealinna sepikoja Aes Triplexi meistrite osav töö on valminud Viilupi perekonna eskiiside järgi, kus kunstiobjekti metallist käetugedele on sepistatud jalgpall ja kaevuri kirka – sümbolid, mis on lahutamatult seotud Ida-Virumaa põlevkivikaevandamise legendi tegevusega. Nagu ütles Reet Viilup, tema abikaasa püüdis lemmikmeeskonna mänge mitte vahele jätta.
— Olime abikaasaga väga lähedased, kuna mõlemad tegelesime spordiga. Me ei tulnud mitte ainult kodumängudele, vaid reisisime ka üle Eesti. Olin meie meeskonna mänge vaadates väga mures, tundsin kõiki jalgpallureid. Tore oli täna näha vanu tuttavaid – sportlasi ja neid vanu aegu meenutada. Mulle väga meeldis vaadata väravavahi mängu, sest seal, värava lähedal, juhtusid alati kõige huvitavamad sündmused, eriti penaltid. Mäletan, kui toimus mäng Norma meeskonnaga, siis nende treener karjus kogu aeg: “Vaadake seda blondi tüüpi, ta mängib peaga väga hästi. Selle blondiini nimi on Sergey Sharymov ja täna tuli ta siia, mis mind muidugi rõõmustas, räägib Reet Viilup. Ta avaldas tänu Phoenixi jalgpalliklubile mälestuspingi õigeaegse valmistamise eest. Mälestuspink avati Viilupi sünnipäevaks, mida pere tähistas eelmisel päeval.
Sergei Sharymov on eesti jalgpalli veteran ja Estonia kaevanduste koondise mängija, ta saabus siia kaugest Usbekimaalt koos abikaasa ja lastega ning Väino Viilup aitas toona noorel jalgpalluril uude elukohta sisse elada.
— Väino Viilup oli väga aktiivne fänn, muidugi mitte nagu tänapäeva fännid, aga meie alati tunnetasime tema toetust. Kaotuse korral mäletame ka järgmisel päeval tehtud noomitust. Eestisse saabus ta heade kogemustega valmis jalgpallurina ning esimeses mängus pärast kolimist lõi ta pealöögi, misjärel hakkas saabuma kuulsus, jutustab Reet.
Kui olla aus, siis kolm aastat järjest Eesti karika võitnud võistkonda täna enam ei kohtu, aga toona saime sellega hakkama ja seda suuresti tänu härra Viilupile, kes nägi palju vaeva Estonia kaevandusmeeskonna arendamisega, ütles Sergey Sharymov.
1972. aastal Estonia kaevanduse direktoriks saanud Väino Viilup andis tohutu panuse Ida-Virumaa jalgpalli arengule. Paljud sportlased väidavad liialdamata, et need olid meie piirkonna lemmikspordi kuldsed aastad. Äärmiselt ambitsioonika inimesena pani uus juht kogu oma pöördumatu energia tugeva jalgpallimeeskonna loomisesse. Püsivast kõrgliiga autsaiderist, süstemaatiliselt teise liigasse langenud meeskonnast oli saanud hirmuäratav vastane, kes võidab Eesti meistrivõistlustel kõikvõimalikke medaleid. Sel ajal ilmusid tõelised professionaalsed kaevurid, kes olid kevadest sügiseni töölt vabastatud, sportlased pidid tööle minema ainult ühel juhul – kui nad kaotasid. See karistus määrati kehva esinemise eest väljakul.
Phoenixi klubi juht Sergei Ivanov märkis, et Väino Viilupu mälestuspingi paigaldamine on vähim, mida Ida-Virumaa piirkonna arengut mõjutanud Aukodaniku heaks praegu teha saab.
— Kõik on seotud mäluga: kui seda pole, siis pole minevikku, olevikku ega tulevikku. Lapsed, kes praegu sellel väljakul mängivad, ei kujuta ettegi, kui vana see staadion on ja kui mitmel põlvkonnal on tänu sellele mehele olnud võimalus oma lemmikspordialaga tegeleda. Kui mõni rahvas tegeleb kehalise kasvatuse ja spordiga, siis see rahvas elab ja Väino Viilup tõestas seda oma eeskuju ja suhtumisega massisporti.
Fotodel näeme, kuidas Väino Viilup 60-aastaselt tõikab kuuli, läbib suuskadel maratoni, mängib võrkpalli ja korvpalli. Juba väga küpses eas jalutas ta koos abikaasaga mööda Jõhvi promenaadi ja tuli siin staadionil avama meie mänge.
Mälestuspingi paigaldamise idee tekkis sel suvel, kui arutati Jõhvi jalgpalli sisehalli rajamist ja klubi kogus raha projekti elluviimiseks. Phoenixi vabatahtliku Vladislav Naumovi sõnul paigaldasid nad seejärel monumendile “100 aastat jalgpalli” sepistatud jalgpalli jalatsid, tuletades taaskord kõigile meelde, et vallas on olemas selline spordiala ning tekkis soov paigaldada veel üks sellele meeskonnamängule pühendatud kunstiobjekt. Olles näinud teadet silmapaistvate tegelase mälestuspinkide avamisest mujal Eestimaa avarustes, otsustas aktivist, et sama ideed võiks ellu viia ka siin.
— Suvel tuli meie muuseumisse Reet Viilup ja kohe tuli otsus, kellele uus objekt pühendada. Jagasime oma plaane valla esindajatega, nad kiitsid need heaks ja asusime seda projekti ellu viima. Kahjuks ei jõudnud administratsioon ala avamiskuupäevaks ette valmistada pingi aluse platsi ja nüüd asub pink staadionil, selle koha kõrval, kust Väino Viilupile meeldis kaevurite koondise mänge vaadata, rääkis vabatahtlik Naumov. Phoenixi klubi võttis kogu mälestussümboli valmistamise rahalise koormuse ja vald vastutab selle paigaldamise eest. Pink ei liigu praegusest asukohast kaugele; mõne nädala pärast paigaldatakse see staadioni vana sissepääsu kõrvale, kus spetsiaalselt selleks sisustatakse väike ala.
Denis Ozerov
Täpsustuseks:
Väino Viilupi eluloost rääkides tuleb märkida, et ta sai hariduse mitte ainult Tallinna Polütehnilises Instituudis, vaid ka Moskva Mäeakadeemias. Ida-Virumaal alustas ta oma töökarjääri 1954. aastal Tammiku kaevanduses.
Aastatel 1958–1961 töötas ta Vabariikliku Rahvamajandusnõukogu juures põlevkivi- ja keemiatööstuse osakonna juhataja asetäitjana.
Ta juhtis trusti Eesti Põlevkivi, Estonia kaevandust, oli kapitaalehituse osakonna juhtkonnas ning oli eesti Põlevkivi peadirektor ja juhatuse liige.
Aastatel 1968–1971 oli Viilup Eesti NSV Ülemnõukogu saadik, juhtis mitu aastat Kohtla-Järve linnavolikogu, töötas ka Jõhvi linnavolikogu aseesimehena.
2002. aastal pälvis Väino Viilupu “Jõhvi aukodaniku” tiitli ning 2004. aastal Valgetähe IV klassi ordeni. Viilupi nimi on spordiringkondades hästi tuntud – ta juhtis korvpalliliitu,Eesti Põlevkivi jalgpalliklubi ja spordiveteranide nõukogu. Väino Viilup on spordiühingu Kalev auliige.
